Ma tunnen ennast nagu vaal.

Uus. Kõik on uus!

Sellest nädalast hakkab Gretel programm saledaks Suveks 2011. Ja ma teen selle ära. Mitte, et ma praegu enda arvates paks oleks, aga ma ei ole trimmis ja keha ei näe välja selline nagu ma tahaks., Kerge päästerõngas ümber.. jne.

Konsulteerisin Rando Kuusega, kes jagas mulle rõõmsalt soovitusi ja informatsiooni ja ma usun, et ma saan hakkama. Nüüd tuleb veel Helenile see tuhin peale ajada ja kahekesi on palju lõbusam ja motivatsioon on kõrgemal, kui üksi pingutada.

Katsun leida mõõdulindi ja enda ümbermõõdud siia kirja panna ja seda teha iga 2 nädala tagant.

Esijalgu käin teisip ja neljap koolis aerbookias ja kolmapäeval läheb Zumba trenni Paidesse. See on siis selleks nädalaks, kuna Helen on Slovakkias ja hakata kahekesi algusest.

Katsun omale hankida ka toitumiskava ja selle järgi ilusti teha kõik toidud.

Kõige selle vahepeal ma peaksin jõudma koolis käia, õppida ja ratsutada. Aga ma saan hakkama. Ja nädalavahetusel ma pean ka mdiagi leidma omale - ehk hakkan jooksmas käima.

Ostsin omale ja uued tossud ja dressipüksid. Ootan juba trenni minekust.

Muidu nädalavahetus oli jama natuke, kuigi reedel sai pulli Aigia, Meie Tenkenš sai ju load kätte ja kruiisime nüüd ringi temaga . Reedel lähme ehk Gia avamisele, kui plaan jätkub. Katsun mitte juua ja alkohooli natukeseks ajaks maha jätta. See ei ole raske mulle. Muid pahesid mul hetkel ei ole.

Nüüd hakkan blogi pidama ka natukene siia oma muust elust ja olust .

:)

Juhheeiiii..

Eelolev nädal on lausa välgukiirusel juba otsa saanud. Kuhu ta kadus? ehh :D

Uus ajaloo õpetaja on väga muhe sell. Selline nagu ta just olema peab - humoorikas, hea väljanägemisega ja avatud. Need kaks tundi , mis meil olid täna olid suht mõtetud siiski. Lihtsalt tavaline vestlus ja ei miskit.Aga tore mees on. :)

Kuidas siis kellelgil on praegu? Ma ei tea miks, aga viimasel ajal olen ma õnnelik. Mille üle? Kes teab. Aga laiks olen ka. :D

Mu lill viljastub vist hetkel. Paugutab siin mul. Õige jah. Nimi ütleb kõik.

Täna tuleb veel põnev õhtu. Grete sisutab selle hea seltskonna ja pisukse joogiga. Noored on ju vajapidulikult Rootsi saata. Ja kuramus, kui keegi mind meeles ei pea (H) :D

Kool on hetkel veel vahva ja saate aru. Terve see nädal on kõik päevad kõik meie klassist koolis olnud. See on meie puhul suuuur ime.

Igatajes tõmmake traati mulle ja olge funnid edasi.

Varsti räägime jälle. ;)

Head sõbrapäeva teile ette juba! :)

ja mulle endale ka ;*

she loves that boy..



täna on ikka eriliselt vittus päev. vabandust. ma ropendan. JÄLLE! émad ikka oskavad närvi käia ja maeiteamidaveelteha. UHH :@ tõesti.

ja eks endal ka jonn sees.

masendus.

üksindus tapab ja närib mu hinge
kõik mis jääb on masendav pinge
olen kui ei keegi...
haaran tikud ja bena
süütan löömava leegi,
mis mõelda seal enam..

naerul suuga.

Tõesti, täna sain ma lõpuks ka ise korralikult ratsutada ja seda treeneri käe all. Teate kaua ma seda teinud ei ole. Sellest ajast, kui ma Hiiumaalt siia tulin. Ja seal viimases kohas käisime enamasti maastikul. Ka see oli tore aeg. Igatahes Rannot Tapale viies eelmine kord arutasime siis natuke ja ema lubas mu viia kuhugi ratsutama. Selle nädala jooksul ma valisin koha välja ja helistasin, panin aja kinni. Täna hommikul me siis asusime teele. Kokku oli 160 km. Edasi ja tagasi. Vändrasse jõudes otsisime õiget kohta ja selle ka leidsime. Pererahvas ( kellest ma nägin ema ja tütart ) olid väga lahked. Palju oli ka muid abilisi ja hobuse omanikke. Seal väikeses tallikeses me ootasime, kuni mul hobuna valmis panti. ( Milline luksus, kas pole! ) Selle aja see me sügasime bernhardiini nimega Beti. Väga mõnus vennike oli. SUUUR. Ema sai temaga sõbraks ruttu. Muidu rääkisime elust ja olust. Tekkis ka selliseid piinlikke vaikus hetki. Ikka võõras rahvas jne. Aga hobuse selga saades oli asi teine. Ilus suur trakeeni mära anti mulle sõita. Nimi oli midagi Besja vms. Ma ei saanud hästi aru. Algul oli küllalt raske säärega edasi ajada teda. Mina , kes pole seda jamh, kaua-kaua teinud. Sõitsin põhimõtteliselt jää peal, aga hobusel olid grifid all. ( need keeratakse hobuseraua alla, et hobue ei libiseks, nagu sellised pooleteise cm pikkused poldid ) Trenni ma ei hakka siin pikalt välja tooma, aga õeldi, et päris lootusetu ma ei ole. Aga TÖÖD on vaja palju teha. Ise ma olin koguaeg arvanud, et jalad on mul kinni, aga võta näpust säär loksus vahepeal ikka hoolega. Suurimad vead olid siis maha vaatamine, sääretöö ja väline ratse läks lõdvaks tihti. Aga treener oli väga mõnus. Koguaeg juhendas ja õpetas ja isegi mu ema kutsus vaatama, et näidata kuidas hobune õiesti astub. Pärast talli jalutades võeti hobune jälle käest ja ei pidanud ise jälle midagi tegeme. Sellest on natuke kahju, kuna siis ei saa hobusega nii lähedast kontakti, kui tahaks. Aga eks teinekord, kui jälle lähen sinna on asjalood teisiti.
Muide ma maksin selle eest ainult 75.- mis on VÄGA VÄHE! Uurisin ka oma hobuse ratsastamisele viimisest ja paistab, et see võimalus on olemas seal. Peab varsti hakkama välja vaatama kohti, sest kui hobune nii vanaks saab ( 3 aastaseks ) lähen mina teise kooli ja mis ratsastaja minagi olen. Mina jäin väga rahule ja ma juba ootan, millal saaks uuesti minna. Seal olles hakkasin ma vanu talliaegu taga igatsema. Oh aegu. :)

just an other day

Oh what a happy day. NooooT.a

See õppimine teeb selle elu ikka raskeks. Nutame koos?

Kunagi ei tule mul midagi asjalikku mõttesse, kui ma siia kirjutan. Alati pean käiguüealt midagi välja mõtlema.

Aga tahate ma räägin teile ka , kes on minu lemmik meeslaulja? (H)
KENNY CHESNEY :* Lihtsalt parim. Ma tunnen ennast nagu verinoor 12 bedwettersi fänn. Sorri, ärge solvuge. Aga noh.
http://www.youtube.com/watch?v=9MIJShOqh8Q Vaadake ja mõelge.
NB! Kas ta pole selles valges särgi cute? ;D

Ja ma lihtsalt pean sellest ka kirjutama. Teie kiusteks.
Nii see 12. märts järjest läheneb ja läheneb . Ma mõtlesin , et ma näitan ka teile kuhu ma lähen ;)
Guardamar del Segura on koha nimi.



pilt on väike , aga asi seegi. ma pean minema ajalugu lugema, et ole aega rohkem.

Varsti jälle näeme sõbrad. :)